*Minu tehtud disainerkott. OSTKE ÄRA!
Mida rohkem suve poole, seda vähem on mul aega, et blogi kirjutada. Suvi on lõpuks ka Hiiumaale jõudnud ja kogu aeg toimub midagi.
Eelmine nädal oli saare inimestele muidugi suursündmus, sest kuskilt Skandinaaviamaalt jõudis lõpuks Rohuküla sadamasse hiidlaste täitsa oma reisilaev ja meie oma toimetuse naiskonnaga läksime seda üle vaatama-katsuma-pildistama-üles kirjutama. Ehk siis saime tasuta teha esimese avareisi uue Hiiumaa laevaga!
Neljapäeval kobisime toimetuse autoga Heltermaa sadamasse, sealt läksime Ofeliaga mandrile. Ofeliaga sõitsin ma viimati mõned aastad tagasi ja see oli ikka päris kole rääbakas. Puudu olid ainult magavad kaltsakad soome ehitajad laevapõrandal, hehe. Passisime pool tundi Rohuküla sadamas, mõelda vaid – mind lasti pooleks tunniks mandrile! Juhhei, eksole. :D Läksime uue laeva peale, ajasime asjapulkadega juttu, mina pildistasin. Nägin ära kogu reisilaeva masinaruumist kuni kaptenisillani, ajeee! Eriti uhke tunne oli istuda samas puldis, kus istub laevakapten ja kuhu muidu minusuguseid suva töllameid ei lastagi tegelikult. :D
Sõitsime tagasi Hiiumaale, laev lõhnas veel värske värvi ja uue nahkmööbli järgi, taevas oli päikeseloojanguroosa ja kõik panid laeval suurest õnnest tinunni. :D Jõudsime Heltermaa sadamasse ja nii lahe oli näha sadamas inimesi pildistamas üles oma uut laevukest.
Reede hommikul oli diabeedibuss linnas ja sai lasta tasuta kontrollida end. Mõõdeti pikkust, kaalu, vööümbermõõtu, veresuhkrut ja vererõhku – ma olen täiesti terve ja mu näidud on korras!! Arstitädi küsis ka, et kas ma tulin sinna vanurite sekka nalja tegema. :D
Laupäeval oli talgupäev, otsustasin ka enda kaks valget käppa Hiiumaa heaks tööle rakendada ja läksin hommikul häälega saare teise otsa Harju külasse. Seal on ebatraditsiooniline kohalik loomade varjupaik, mis oli niiiiiiii ilus ja armas koht ja seal disainisime talgute korras kotte, mis lähevad varjupaiga jaoks heategevusmüüki. Sain ägedate inimestega tuttavaks, veidi käsitöö-skille meelde tuletada, kasside-koertega möllata ja taluõuel päikese käes lebotada. Pakuti veel ülihead taimetoitu, millest oli parim vegan-shokolaadikook vanilje-sojakoore kastmega, mmmmm... Peale võis haugata värskeid hernevõrseid. :D Talgutelt sain kingiks kohaliku loomakaitse logoga särgi, mida hakkan uhkelt mandril kandma. J Lisaks kuulsin kõiksugustest põnevatest üritustest, mis saarel toimuma hakkavad suvel ja mõtlesin, et peab ikka suveks saarele jääma vist...
Pühapäevaks polnud talguvaim veel kuskile kadunud ja läksime vanaema keldrit koristama. Leidsin sealtki palju ägedaid asju ja raamatuid. Ja õhtul vaatasin, kuidas Leemet superstaari saatest lõpuks välja langes, millest tuleb veidi juttu ka lehes. :D :D :D
Suuremas plaanis – olen veidi pahane osade inimeste peale, aga see on vist parem, kui olla mingite tobedate asjade pärast masenduses. Suvi ei sobi masetsemiseks. Peale selle, kirjutan aktiivselt ja loen kõiksugu põnevaid raamatuid. Hea on tunda, et suvi on lõpuks ka Hiiumaale jõudnud ja siin on praegu niiiiii mõnus, et ma ei tahakski mandrile eriti tulla. Ja ma saan juba linnas ringi käies teretada inimesi, sest ma ei ole enam võõras. :)))
Veits nalja töö juurest: Liine tuleb poest võileivamaterjaliga ja tahab võikusid tegema hakata. Käpib kõikide arvutite korpused läbi ja siis mühatab: „Nähh, ükski arvuti polegi täna üle kuumenenud!? Nüüd ma ei saagi kuskil võid sulatada!“
Lugu, mis mulle praegu kuuma ja palavat ja uimast suve - just nagu mulle meeldib, meelde tuletab:
No comments:
Post a Comment