Eilne, reede 13, oli the best day of my life!!!! Sest kohe hommikul lõin lahti FB ja sealt ilutses vastu Rabarocki reklaam, et poisid-plikad ELECTRIC WIZARD Inglismaalt tuuakse suvel koju kätte!!!!!!!!!!!
No missa õnnetu ja rääbakas vaene tudengirott ikka tahta oskad! Kui nüüd julma nalja ei tehta, siis jumala eest – sinna Prantsusmaa laante vahele trollipeole ma vist ei peagi ronima, vaid saab vabalt kodumaa laante vahel püherdada. Aga Hellfesti line-uppi lugedes tahaks ikka koledamal kombel elevandipisaraid valada... :(
Igatahes mõelge – see suvi on Eestisse tulemas kaks kõige vingemat narkobändi! :D :D
Ja kui ridamisi seada Rabarocki, Hard Rock Laagri esinejad + Looptroop, Jamiroquai, Deftones, Wu Tang Clan, siis see suvi on Eesti kõige lahedam koht maamunal!!
***
Terve see nädal on olnud tavapärase uimerdamise asemel üks jubedam tõmblemine, sest vahest on ajakirjanikuelu nii naljakas. Kohe teisipäeva hommikul läksime Heltziga saare lõunaosariiki. Ilm oli ilus ja palav, Heltzil sulas autos suur tahvel šokolaadi, mille ta kuskilt kingiks sai ja metsavahel ei olnud raadiolevi. Ajasime kelbast ja Heltz rääkis, kuidas tema poeg saab kogu aeg koolis päevikusse märkuseid, kuna ta paneb tunnis hullu. :D
Läksime lõunaosariigi kooli, ajasime mingite õpsidega juttu, õpilasomavalitsus rääkis oma vägevast koolilõpupeost, mis toimub 11. juuni ja kus esineb üks bänd Viljandist!! :D :D
Nägin koolis juhuslikult Kadrit, kes seal loenguid andis. Passisime koolis veidi aega niisama, algas söögivahetund ja näljased põnnid jooksid meid kisades pikali.
Lõpuks läksime meiegi koolisööklasse sööma! Koolitoitu sõin viimati Kauhajoel ja oli korraks väga nostalgiline tunne olla koolisööklas, kus keedukartuli pottide, higiste barettide ja crocsidega memmed mu ümber sahmisid. Sööklas pakuti maksakastet, ajeeee! See oli, muide, väga hea! Kõrvale sai rüübata kuuma teed, sest lõunaosariiklased tunnevad biiti. Eriti kui eelmisel suvel Hispaanias jõime portugali poistega kuuma kohvi, kui õues oli südapäevane +40 ja päike peksis lagipähe.
Ja seal koolisööklas üks memm oli konkreetne Terminaator: kui sulle maksakaste ei maitse, siis ta tuleb ja seisab oma Terminaatori kehaehituse ja pilguga su kõrval, kuni sa maksakastme lõpuks rõõmuga naeratades pintslisse pistad, otherwise you'll be dead! :D
Seejärel läksime võimlasse, mina pildistasin, sest Heltz korraldas möllu seal. Nimelt on saare koolidel selline tore traditsioon, et kõik esimeste klasside põnnid saavad korra aastas kokku ja müravad-mängivad koos, et suurena nad üksteisele võõrad ei oleks. Maast madalast kogukonnatunde kasvatamine lastes, väga auväärt ettevõtmine!
Ja see oli kõige naljakam üritus, kus ma viimase poole aasta jooksul olen olnud! Kuna see oli dresscode'iga pidu neil, siis oli eeskujulik 90% põnnidest riietatud kas loomadeks, printsessideks, musketärideks, saabastega kassideks, pöial-liisideks, lepatriinudeks või kariibi mere piraatideks.
Kõigepealt tulid kõik klassid oma klassijuhatajatega saali, lõunaosariiklaste põnnid esitasid ühe laheda ühiskonnakriitilise etenduse, mina kogu aeg pildistasin ja hoidsin väevõimuga naeru tagasi, sest see oli kordades naljakam kui Baskini teater. :D :D
Näidend nähtud, läks alles tralliks. Mõned põnnid ilmselgelt nautisid väga seda kostüümipidu. Ühel eriti naljakal saabastega kassiks riietatud poisil olid vist vanema õe kontsaga saapad jalas. :D :D :D Püüdsin olla viisakas ja tõsine fotograaf, aga oli päris raske, kui miljon mudilast tantsib korraga kaootilist lapaduud ja üks lambakostüümis poiss prõõkab rõõmsalt „tantsime kõik kakaduud!!!“ :D
Igasugu naljatantse tuli ridamisi ja neid saatvad põnnide tantsumuuvid-puusanõksud, kuni lõpuks põnnid ära väsisid ja tuli muinasjutuvestja. Tal oli väga äge hipikleit seljas ja ilus muinasjutt. Mul olid pärast kõhulihased valusad, aga mitte naerust, vaid selle kinnihoidmisest.
Kogu trall läbi, kihutasime saare idaosariiki. Õues oli ikka megapalav ja ees ootas tööülesanne vol2. Seal oli uue noortekeskuse avamine vanas renoveeritud mõisahoones. Mina pildistasin, Heltz intervjueeris. Kui avapauk oli olnud, siis sai seal palju süüüüüa! Viinamarjad, makra-sulajuustu lavaši-ampsud, kohvi, veini ja imehead šokolaadikooki! Pugisime kõhud täis, ajasime kelbast võõrastega ja lõpuks tagasi toimetusse. Kell oli juba õhta selleks ajaks.
Toimetuse tibid käisid kuskil šoppamas ja tahtsid mullegi midagi pähe määrida. Proovisin selga üht ilusat roosat särki, aga selle hind (4.70) oli liiga kallis. Liine soovitas mul rohkem kirjutada – siis saab ka rohkem pappi ja siis saab rohkem hilpe osta! :D Loobusin ja ütlesin, et hoian raha hoopis reisimise jaoks, vohh!
„A kuhu sa lähed siis??“ - „Prantsusmaale!“ - „Mis seal teed??“ - „Möllu panen!!!!“ - „Oeh, tahaks kaa...“
Suve algus kisub alati juurte juurde tagasi ja veidi häguseks, nii ka praegu. Taaskaevasin oma arvuti kõvakalt välja kogu Circa Survive'i diskograafia ja auväärt herr Anthony Green on jätkuvalt mu indie-ebajumal! Kes CS-i ei kuula, see ei mõista kunagi mu hingeelu! :D
Parim asi, millega jahutada liiga palavaid suveõhtuid:
No comments:
Post a Comment