Täielik mälukas.

Ma pole jälle pikka aega midagi kirjutanud, sest a) siin ei toimu midagi b) ma olen mandril kuskil c) mul pole netti ikka veel d) ma ei viitsi.

 Nonii. Kuu aega, kujutage ette, olen saarel praksil olnud ja rahulikku elu elanud. Töövõidud on olnud mõned artiklid, tüütud pressiteated ja varahommikune intervjuude pommimine telefoni teel.Eelmine nädal oli torm Ingo in da hauss ja just siis, kui minul oli plaan mandrile tulla. Neljapäeva õhta sakutas torm puid siin, isegi jäätis lendas peaaegu käest minema. :D Saare inimesed aga võtavad sellist asja rahulikult.Reede hommikul kobisin bussi peale varakult, aga sadamas selgus, et kõik hommikused laevad olid tühistatud, ajeeee! Nii umbes pool tundi oli täielik teadmatus, et mis üldse saab, aga kõik olid marurahulikud. :)
Lõpuks selgus, et esimene laev tuleb alles nelja tunni pärast. Mis seal ikka, lugesin Asimovi, kuulasin muusikat ja vikerraadiot. Lõpuks tuligi Muhumaa, mis läks seekord rahvast pilgeni täis. Merel oli õnneks rahulik, Haapsallu jõudsin plaanitust hiljem, aga ilm oli ilus ja hääletasin Tallinna, hoolimata hirmu- ja õudusjuttudest, et Haapsalu-Tallinna teel on suht võimatu peale saada.
Linnast välja oli pikk maa, liiklust oli vähe, aga kohale jõudsin kahe autoga. Esimesel autol oli üks vuntsidega memm, kes Linnamäele sõitis aka sain edasi mingi mõttetu 5km. Teise auto juht oli pikkade valgete juustega vanamees, kes suitsetas kinnise aknaga autos vene sigareid ja kuulas närvilist jazzi. Haapsalu mehed! :D Jättis ta mind maha kuskile Saue kanti, mis on kõige lollim koht, sest sealt on Tallinna linnapiirini mingi mõttetu 3-4km, südalinna veel rohkem ja kuna tee on sirge, siis keegi ei viitsi väga peatuda, kui ikka 100 on rauas, mis seal maanteel on tavaline.
Kobisin Saue ristist jalgsi Laagrisse, sest teadsin, et Pimm uimerdab linnas niikuinii kauem. Ja oligi nii - ma jõudsin Laagrisse jalgsi kiiremini, kui Pimm bussiga südalinnast. :D Vahepeal vaatasin, kuidas mingid vene nolgid sidusid bussipeatuse putka ümber musti linte ja terve rida ajateenidaid hääletama asusid. Lõpuks jõudis Pimm, kell oli väga palju ja hakkasime kohe Pärnu poole hääletama. Võttis peale lapilises riietuses ajateenija. Peale meie korjas ta mõnikümmend kiltsa eemalt veel ühe lapilises riietuses selli peale. Kuulasime nende sõduridialoogi stiilis "Sa oled jalaväest vä?"
Jäime kõik kolmekesi Ääsmäe ristmikule passima ja hääletasime edasi. Järgmisena võttis meid peale mingi Pärnu karvik, aga õnneks/kahjuks me ei tundnud üksteist. Saime temaga Pärnusse, ajasime igasugust naljajuttu ja tüüp sõidutas meid kohe kodumaja ette! Ajee!
Kodust sai kiirelt läbituisatud ja edasi kiiresti bussi peale, et linnapiiri jõuda. Pärnu bussiliiklus on nagu ikka - kui seal kaua aega ei ela, siis ei saa enam midagi aru. Kui kunagi sai kodu juurest sõita ühe bussiga otse linnapiiri, siis seekord sõitsime kolme bussiga, sest mingi miljon teeremonti ja poolenisti üleskaevatud linn tekitavad lausa kaose. Tankisime Raeküla poes õllet juurde ja asusime hääletama, hakkas juba pimedaks minema. Saime mingi Pimmi sõbraga Surju risti, sealt edasi passisime tee ääres tükk aega ja õues oli pime. Hehe, siis võttis imekombel peale üks vanem paarike, kes meid Kilingi-Nõmme ristile viisid. See on, muide, suht haruldus, et vanemad inimesed küüti pakuvad, sest nad on alati suht paranoilised hääletajate suhtes, aga nemad olid tsillid. :)
Ja nagu ikka - hääletades kuuled igasugu põnevaid elutarkusi. Näiteks too autojuhiks olnud onksel seletas, et veelindudele nagu partidele ja luikedele ei tohiks üldse saia anda, vaid peenestatud porgandit, kapsast vm köögivilja. Ja luiged on kurjad loomad :(( aga selles ma veendusin juba Hollandis olles.
Kilingi-Nõmme ristmikul kottpimedas hääletasime edasi, liiklust polnud peaaegu üldse, aga siis aitab see, kui ainsamat autot nähes vehid kätega, hüppad ja karjud. Nii ka seekord - kõigepealt tuiskas auto meist mööda ja peatus alles tükk maad kaugemal. Saime otse Viljandisse ja Mardi maja ette, ajeeee!
Läksime Mardi poole, tal oli juba seltskond külas, tinistati õllet ja vanakat segamini ja üks vend keetis köögis usinalt pelmeene. Tõmbasime ruttu õlled sisse ja Rubiini ära! Ajeee, pidu oli seekord äge, muusika oli hea, palju oli tuttavaid Viljandi nägusid ja ikka väga purjus oli olla. Kusjuures ma ei mäleta, palju ma Rubiinis peale võtsin, aga vist ikka korralikult. :D Vahepeal sai käidud õues kellegi tüli/kaklust lahutamas. Mingi Tallinna tüüp hakkas ülbama ühe Suure-Jaani kutiga. Olin päris kuri korraks. Pärast aitasin tollel Suure-Jaani tüübil särki puhastada. :D
Pidu lõppes kella viie paiku, totaalne mälukas ja väss. Hommikul ärgates oli pohmakas võrreldav Jaapani tuumakatastroofiga! Hakkasin peaaegu nutma mõttest, et pean õhtuks Tallinna jõudma. Pimm aga laotas oma sisemust lahkelt laiali üle Viljandi. :D
Passisime Tegelaste Toas, pohmakaga olen ma söömisega ettevaatlik ja ei söönud õieti midagi. Sidrunivesi oli hää. Töllasime veel ringi lossivaremetes, sest Pimm käis Viljandis viimati eelmises elus. Kella kolme paiku lubas enesetunne juba hääletama minna. Oli jällegi esimest korda Viljandist Tallinna hääletada. Ilm oli ilus ja saime kõigepealt küüti Võhmasse mingilt pungitüdrukult, kellel oli nii nunnu vanakooli autoparsa. :D Passisime Võhma ristis tükk aega, ilm oli tuuline ja külm. Võttis peale üks kutt, kes läks Koeru (awww, ma elasin seal kunagi ammu!) ja kutt jättis meid Mäeküla ristmikule. Kuna kõht oli nii tühi, käisime seal lihapoes, kust ostsin jupi vorsti, sest pohmakaga on üks kärakas rasvast liha parim asi. Vorstijupp maksis 25 senti, mille peale Pimm ütles "Aww!" :D Lihapoe nurgataga oli kuulus Mäeküla kõrts! Läksime sinna. Väga stiilne koht, aga vähe rahvast ja igasuguste muude mõttetute fäänside toitude kõrval oli ka super pohmatoidu menüü esindatud!! Sõin seal piimasuppi ja ma ei tea praegu ühtki teist söögikohta, kus seda saaks! Pimm aga ravis oma enesetunnet keefiriga. Eluvaim tuli kohe sisse tagasi ja asusime jälle teele.
Peale meie olid hääletamas veel kaks põnni. Haha, peale võttis mingi firmaauto, kaks sitaste tunkedega tüüpi istusid sees ja ruumi jätkus tegelikult ainult ühele. :D Võtsin Pimmi sülle ja kulgesime Tallinna poole. Jutu sees selgus, et mehed tulid otse töölt Põltsamaalt, autojuht oli poolakas, kes ei oska sõnagi eesti keelt ja tema töökaaslane eestlane oli lakku täis. Ja auto armatuurlaual ilutses neil üks sinakaks tõmbunud viiner. :D
Viisid nad meid ilusti Tallinna ära. Käisime läbi Maximast, ostsime kokku korraliku pohmaseljanka materjali ja läksime Pimmi juurde Lasnahilli. Tegime süüa, kuulasime mussi, mulle helistati ja muudkui kutsuti igale poole ja lõpuks oli kell nii palju, et kobisime linna ära gootidiskole!Oehh, oli tunne nagu kodus! Palju tuttavaid-sõpru oli koos, esinejad olid SUPER head ja kogu aeg pidi lava ees reivima, sest kui on koos hea muusika, sõbrad ja küte, siis teistmoodi pole võimalik. Pimm lahkus peolt üsna vara, sest ta on veel memmekas sellise muusika jaoks. Kuigi olin ise üsna väsinud, olin peol vapralt lõpuni - kella 6ni.
Mingi hetk tuli mõte minna lähedalasuvasse geibaari! :D Krete, Filipp ja nende paar sõpsi veel, läksime kõik koos sinna. Loomulikult küsiti uksel dokki ja turva oli üldse veidi kuri. Hehe, Kretega läksime kohe tantsuplatsile hööritama, sest muusika oli täpselt sama, mis Krouvis ja niikuinii ükski mees ei vahtinud meid. :D :D Filipile aga heideti kelmikaid pilke meeste poolt. :D :D Peab mainima, et väga naljakas koht oli see, peaks mõnikord niisamagi minema sinna möllu panema. Igatahes, mingi hetk muutus asi jamaks ja läksime tagasi enda peole. Möllasime vapralt hommikuni, suured tursked vene mehed nii muuseas lennutasid mind mitu korda lava ees. :D
Punuk käis hommikuni Jaanuse ja Heliga. Jaanus rääkis ägedatest grindcore-bändide konsadest ja demonstreeris korduvalt selliste bändide laulmisstiili. Ja pärast SELLIST pidu on ainuke mõte peas, et tahaks magada! Vantsisime Heliga Viru juurde, kuna esimese bussini oli kaua aega, vantsisin järgmisesse peatusesse, et mitte magama jääda. Lõpuks jõudsin Pimmi juurde, kell oli juba 7:30 hommikul, olin niiiii väsinud, et isegi süüa ei jõudnud, kuigi kõht oli tühi.
Ärkasin mõne tunni pärast ja nagu pärast gootidiskot ikka - kogu keha on niiiiii valus tantsimisest. Terve pühapäev oli piinarikas, kui kahel ööl on viimaste seas peolt lahkutud ja korralikult reivitud. Tuiasin bussijaama ja nägin seal üsna rääbakas välja. Tegin suitsu, kuulasin klappidest möllumuusikat ja lõpuks rahulikult saarele tagasi.
Kodus ootas mind vanaema hunniku pannkookidega, ajeee! Vaarusin varakult magama ja teadsin, et olen ka järgmine päev tööl surnud. Ja nii oligi. :D

Muud põnevat pole midagi, teisipäeval rallisin mööda linna ringi ja on ikka hea küll, kui töötad koos tarkade inimestega: sain teada kõik kohad, kus asuvad siin linnas kaltsukad ja second-hand poed! Peale selle plaanin nädalavahetusel minna saare peale ringi trippima ja pildistama. :))
 Praeguse kevadega sobib ideaalselt kokku Fu Manchu!