Krouvi ilta, pitkä kotimatka ja arrivederci, Kauhajoki!

Külmetanud Kauhajoki, teel ühikasse.

Ühikatsill, vol 1.

Ühikatsill, vol 2.

Mergonoomi "nimi marmortahvlil". Jahh, nädal aega tagasi vedelema jäänud tühi ja haisev konservikarp on kohustuslik element!

Viimased päevad möödusid üsna suures üksinduses Kauhajoel. Vaatasin Sae-filme, aga pärast kolmandat andsin alla. Panin öösel toapõrandal miljon küünalt põlema ja sõin õndsas üksinduses šokolaadijäätist. No mitte midagi ei toimunud, kooli ka ei jõudnud ja ühikaelu sai ammu välja suretatud, kui kõik loomad Eestimaale peitu ära tõmbasid. Aili käis vahepeal külas, aga ainult selleks et mult pähe saada telekamängus. Reedel käisime viimase päeva koolis Ailiga, et koolikaaslastele näkku naerda ja viimane koolilõuna süüa, milleks olid ka meie kõigi eestlaste lemmikud rohelised spinatipannkoogid pohlamoosiga. Öäk.

Reedel sai viimased asjad kokku pakitud, viimased söögid tehtud ja õhtul jõudis ka Tsäro külla - eesti õlle ja kalevi šokolaadiga. Ajee! Natukenegi kodutunnet. Siit Soomest kaasa sai võetud paar pudelit pesuvahendimaitselist Olvit ja kotimaist meetwursti, mis on parim lihast tehtud asi pohmakaga. Kellele maitseb/hakkab maitsema Olvi õlu, on ilmselgelt liiga kauaks ennast Põhjalasse unustanud!
Õhtul mängisime veel telekamänge ja pidasime plaani minna viimast korda Krouvi ja viimased tantsud seal teha.
Õlled sees ja kell piisavalt palju, kobisime lõpuks kolmekesi Krouvi. Meie mõnest tantsust tuli päris korralik möll. Küsisime terve rea soovilugusid, mis kohe järjest ka ette mängiti. Tõmbasime Aili ja mingitie purjus venelastega Krouvis korraliku käraka käima. Täpsustuseks: hundirattaid viskavad ja breikivad purjus venelased. :D Tulid meie tellitud Rihanna, Katy Perry, Michael Jackson, Jamiroquai, KOIT TOOME, Run DMC ja Nirvana. Korralik list möllulugusid. Jõime veel Krouvis peale ja parimad palad võttis Tsäro telefoniga üles. Oli päris naljakas ja väärikalt viimane õhtu Krouvis. Ja muidugi sai mark ka korralikult maha tehtud, nagu peab. Reede kohta oli palju rahvast ja palju naljakaid inimesi. Mingite kollidega sai juttu aetud, kõikidele turvadele käppa visatud ja DJga hüvasti jäetud. Jään isegi veits igatsema Kauhajoe Krouvit, sest kus mujal on nii sõbralikud turvad, lambi peod, lambi inimesed ja tunne, nagu oled teisel planeedil, ning keegi ei vaata imelikult, kui totaalses mudajoobes põrandal püherdad. Lõpuks öösel sõitsime tagasi ühikasse ja kohe kukkusime tuttu ära.
Hommikul jälle vara üles, uinamuina, kohvi ja telekamängud. Jällegi olid jalad ja kaelalihased rohkest reivist nii valusad. Aili oli rohkem väss, kui mina. Hehehe.

Käisime veel mõnel Kauhajoe kirpparil, sain omale uued lahedad mummulised ketsid ja Iron Maideni särgi. Ja startisimegi Tampere poole. Aili jätsime Tamperele ja kuna aega oli laialt käes, töllerdasime Tsäroga linnas ringi. Võtsime ühest räpakast türklaste pizzarestoranist Maffia megamõõdus perepizza, sattusime kuskile pulmatralli sisse. Kui Eestis sõidutatakse pulmapaari mingi ülivinge mersuga, siis soomlastel on vist kombeks selleks otstarbeks ringi rallida mingi ülivana veneaegse logu aga nunnu tuuninguga konservikarbiga. Sõime autos pizzat, vaatasime mööda linna valguvat pulmatralli ja kuulasime eesti punki. Mõnus.
Mingi hetk trippisime Lohjale, jõudsime kohale hilja. Varakult tuttu ära ka nah.

Pühapäeva hommik. 27. veebruar - kojujõudmispäev, ajee! Jõime hommikul uimerdades kohvi, taustaks kuulasime juutuubist Eesti laule. Getter Jaani lugu on jama. Pakkisime asjad kokku ja käisime läbi ka mõned Lohja ägedad kirppised. Tsäro sai oma mingile sugulasele Karhu suusad, veneaegse pioneeride rinnamärgi ja sõdurite alumiiniumist pläsku. Mina sain stiilsed ja uued päikseprillid. Kuulasime Iron Maidenit, tegime suitsu ja uimerdasime Helsingi poole. Kodu(maa)le lähemale. Tuiasime veel linnas sihitult ringi, tegime suitsu, käisime Kamppises, vaatasime Kamppise ees toimuvat laste suusavõistlust, sõime pizzat jällegi ja punusime ära sadamasse.

Laeval nagu ikka, on purjus eestlased, persetäis lätlasi, lärmakad soome pubekad ja üleslöödud tikkkontsadel vaaruvad sajakilosed soomlannad. Mõni juua täis alfaemane harjutab ka trepist allakukkumist. Esialgu jäin Tallinna Diana poole resideeruma. Ajasime poole ööni kelbast, naersime, kirjutasin valmis tema inglisekeelse essee, kuulasime head muusikat ja Diana tegi mulle pannkooki. Omnomz. Diana kiisu möllas mööda korterit ringi ja oli üldse nunnu. Hommikul küpsetasin mina pannkooke võõras köögis ja tänutäheks unustasin oma kindad Diana poole. 11:30 bussi peale ja kodu ära.
Kuna ma olen EEstis, siis siit ka hea eesti lugu: